Jangtse (hiina lihtsustatud 长江 / traditsiooniline 長江 Cháng Jiāng 'pikk jõgi'; ka 扬子江 / 揚子江 Yángzi Jiāng) on jõgi Aasias, Hiinas.

Jangtse allikas
Jangtse teeb Yunnanis umbes täispöörde, pöördudes lõunast põhja.

Jõe pikkus on umbes 6300 km. Ta on pikim jõgi Aasias ning kolmas maailmas Niiluse ja Amazonase järel. Valgla suurus on 1 800 000 km². Vooluhulk suudmes on 31 900 m³/s.

Jangtse algab Tiibetist 5042 m kõrguselt. Ülemjooksul läbib ta nõgusid ja voolab siis sügavas kuristikus lõunasse. Sichuanis pöördub Jangtse kirdesse ja voolab Punasesse nõkku. Seal ühineb ta Yibini juures Mini jõega. Edasi läbib Jangtse Chongqingi linna, mille allosas asub Sanxia kuristik. Sealt väljub Jangtse Yichangi linnas. Wuhanis ühineb Jangtse Hani jõega. Edasi üldiselt itta loogeldes läbib Jangtse Nanjingi linna ja suubub siis Ida-Hiina merre.

Jõel asub Kolme Kuristiku tamm.

Sillad

muuda

Jangtse ülemjooks on raskesti ligipääsetavas inimtühjas piirkonnas. Selleks ajaks, kui ta tiheda asustusega alale jõuab, on ta juba väga lai. Hiina sisemaapiirkonnad on ka vaesed ega suuda ise kulukaid projekte teostada.

Seetõttu polnud Jangtse jõel kuni 1957. aastani ühtki silda. Esimene sild üle Jangtse oli Wuhani maantee- ja raudteesild Hubei provintsis. Järgnesid Nanjingi maantee- ja raudteesild Jiangsu provintsis 1968 ning Zhichengi maantee- ja raudteesild Hubei provintsis 1971.

Alates 1992, mil üle Jangtse avati neljas sild, on sillaehitus hoogustunud ja 2010. aastal on Hiina võimud lubanud avada juba 25. silla üle Jangtse.