Heilbad Heiligenstadt

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2019) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Heilbad Heiligenstadt
Vapp
Pindala: 70,88 km²
Elanikke: 17 233 (31.12.2022)[1]
Koordinaadid: 51° 23′ N, 10° 8′ E

Heilbad Heiligenstadt on kuurortlinn Saksamaal Tüüringi liidumaal. See on Eichsfeldi kreisi keskus.

Heiligenstadt on umbes 14 km idas kolmikpunktist, kus Tüüringi, Hesseni ja Alam-Saksi liidumaa kohtuvad. Alleri lisajõe Leine ülemjooks voolab läbi linna idast läände ja kesklinna lähedal suubub sellesse Geislede jõgi.

Linnast lõunas on Iberg, 453,2 m kõrge mäetipp Heiligenstadt Stadtwaldis, mis moodustab osa Eichsfeld-Hainich-Werratali looduspargist.

• Bernterode
• Flinsberg, Saksamaa geograafiline keskkoht
• Günterode
• Kalteneber
• Rengelrode

• Heiligenstadti on esimest korda mainitud 973. aastal.
• 1227. aastal sai linn Mainzi peapiiskopilt linnaõiguse.
• 1540. aastal sai Heiligenstadtist Eichsfeldi keskus.
• Kolmekümneaastases sõjas 1618–1648 laastati linna mitu korda.
• 1929. aastal ehitati soolase veega hüdropaatiline kümblusasutus ja 1950. aastal määrati linn spaaks.
• 9. novembril 1938 rüüstati linna sünagoog. Sündmust mälestatakse tahvliga hoonel, mis nüüd on elamu.
• Oktoobris 1989 algasid Heiligenstadtis demonstratsioonid osana rahulikust revolutsioonist Ida-Saksamaal.
• 1994. aastal sai Heiligenstadtist uue Eichsfeldi kreisi keskus, kreis moodustati Heiligenstadti ja Worbise kreiside liitmisega.

Hoolimata linna ametlikust määrangust "spaa" 1929. aastal ja linnavolikogu 1950. aasta otsusest lisada selle nimele sõna Soleheilbad (soolase vee spaa), jäi see Ida-Saksa perioodil ametlikult "Heiligenstadtiks". 1990. aastal kasutas linnavalitsus veel Heiligenstadti.

Postkontor kasutas aga "Heilbad Heiligenstadti", nagu ka postkaardiettevõtted ja kohalik hoiupank. Tegelikult viidati linnale aastatel 1950–1990 kolmel viisil: Heiligenstadt, Heilbad Heiligenstadt või Heiligenstadt (Eichsf.) (viide Eichsfeldile).

1990. aastal hakkas linnavolikogu ja eriti linnapea spaaäri laiendama ja see nõudis üha suuremat tähtsust. Lisaks oli pärast Saksamaa taasühinemist Saksamaal mitu Heiligenstadti. Esialgu keeldus valitsus linna "Heilbad Heiligenstadtiks" ümber nimetamast, kuna puudusid tõendid selle kohta, et tegemist on spaaga, kuid linn esitas apellatsiooni ja kasutas 1,5 aastat enne ametlikku visiiti ning suhtelist järelevalve puudumist kohe pärast taasühinemist luua spaahooned ja integreerida sõna Heilbad ametlikku kasutusse. Seejärel anti luba ümbernimetamiseks, kuna linn oli ilmselgelt spaa ja kasutas seda nime.

• Eichsfeld Kulturhaus

• Theodor Stormi kirjandusmuuseum
• Eichsfeld Heimatmuseum (kohaliku ajaloo kogu)
• Heiligenstadti (Ost) raudteejaama muuseum

• Mainzi loss, Eichsfeldi halduri asupaik, kui see oli Mainzi peapiiskopkonna valdus
• Klausmühle (1748. aasta vahvärkveski Tilman Riemenschneideri sünnikohas)
• Einheitsdenkmal, Saksamaa ühtsuse mälestusmärk linna haldushoone ees, 2009

• Aegidienkirche, ka Neustädter Kirche (uuslinna kirik): alustatud 13. sajandil
• Maarja kirik, ka Altstädter Kirche (vanalinna kirik), Liebfrauenkirche (jumalaemakirik) ja Propsteikirche (kloostrikirik): 14. sajandi kloostri vundament, mis asendas 13. sajandi romaani stiilis ehitise
• Püha Anna kabel, võibolla ehitatud luukambriks, näoga Maarja kiriku põhjaportikuse poole
• Püha Martini kirik, ka Bergkirche (mäekirik)
• Redemptoristide klooster ja Püha Gerhardi kirik, ka Paterkloster
• Püha Nikolause kirik, ka Klausbergkirche
• Klöppelsklus
• Maarja Magdaleena Posteli õdede klooster, kloostrikiriku ja koolikirikuga

• Juudi kalmistut Ibergstraßel kasutati matmiseks viimati 1940. aastal. Kuue juudi elaniku küüditamine septembris 1942 Theresienstadti koonduslaagrisse tegi lõpu juudi kogukonnale linnas, mida kirjalikult on esmamainitud 1212. aastal ja kuhu juudid ehitasid 19. sajandil sünagoogi ja oma kooli.
• Nõukogude kalmistu ja mälestusmärk Dingelstädter Straßel mälestavad 70 Nõukogude sõjavangi ja sunnitöölist, kes surid linnas Teise maailmasõja ajal sunnitöö tõttu.

• Heinrich Heine Kurpark (spaapark)

Heiligenstadt, nagu ülejäänud Eichsfeldki, on traditsiooniliselt katoliiklik, nii on siin mitu iga-aastast religioosset sündmust, eriti rongkäik läbi vanalinna Palmipuudepühal koos elusuuruses figuuridega Kristuse passioonist, mis meelitab arvukalt usklikke piirkonnast ja ülejäänud Saksamaalt.

Ibergrennen on iga-aastane maanteesõit, mida peetakse aastast 1994 juuni viimasel nädalavahetusel liidumaa maanteel 2022 (Holzweg) Ibergi läänejalamil. Saksamaa mäekarika ja Saksamaa mäemeistrivõistluste sponsoreerimisel on see hõlmanud sport- ja turismiautosid alates 1998. aastast, kui tee pinda uuendati ja tõkkeid tugevdati. Aastal 2000 pikendati rada 1,96 km-lt 2,05 km-ni. Tõus on 200 m. Seega on see üks lühemaid mägivõistluse marsruute Saksamaal, kuid mitte ilma väljakutseteta.

Autojuhtide leer rajatakse traditsiooniliselt Heiligenstadti keskuse lähedale, tankla ja supermarketi, mis on pühapäeviti avatud, kõrvale.

Esimene sõit peeti 1925. aastal, kuid ainult mootorratastele.

• Johann Vinzenz Wolf (1743–1826), jesuiidist ajaloolane
• 1855: Josef Nolte (1781–1863), peapiiskopi esindaja
• 1991: Hugo Dornhofer, kristliku amatiühingu tegelane ja CDU poliitik
• 2004: Paul J. Kockelmann, kohalik haldur 1967-1995

• Tilman Riemenschneider (u 1460 – 1531), skulptor
• Johann Melchior Birkenstock (1738–1809), Austria poliitik ja kooliuuendaja
• Josepha von Siebold (1771–1849), günekoloog, esimene mandaadiga ämmaemand Saksamaal
• Adolf Werneburg (1813–1886), genealoog ja metsamees
• Eduard Strecker (1822–1894), poliitik
• Ludwig Loewe (1837–1886), poliitik
• Helene Keßler (1870–1957), kirjanik, pseudonüümi all Hans von Kahlenberg
• Siegfried Loewenthal (1874–1951), Lääne-Berliini ülemkohtunik 1945–1951, Heiligenstadti aukodanik 1948–1951
• Alfred Mock (1908–2006), katoliku preester
• Horst Sannemüller (1918–2001), viiuldaja ja Leipzigi Gewandhaus-orkestri juht
• Wilhelm Friese (1924–2008), Skandinaavia uuringute professor
• Karl H. Steinberg (sündinud 1941), poliitik
• Wolfgang Thüne (sündinud 1949), võimlemise olümpiamedalist
• Joachim Knape (sündinud 1950), retoorikaprofessor
• Bernhard Germeshausen (sündinud 1951), bobisõidu olümpiamedalist
• Dietrich Klinge (sündinud 1954), skulptor ja graafiline disainer
• Angelika Weiz (sündinud 1954), laulja
• Dieter Althaus (sündinud 1958), poliitik (CDU), Tüüringi ministerpresident 2003-09
• Peter Pysall (sündinud 1960), käsipallur ja treener
• Sebastian Haupt (sündinud 1985), skeletonisõitja

• Aureus (5. sajand), Mainzi piiskop: osa tema säilmeid paigutati ümber Heiligenstadti ja ta on linna kaitsepühak.
• Burchard Wormsist (u 965–20. august 1025), pühitsetud Wormsi piiskop Heiligenstadtis 1000. aastal
• Adolf I (1353–1390), Mainzi peapiiskop, suri Heiligenstadtis.
• Athanasius Kircher (1602–1680), jesuiidist õpetlane, õpetas Heiligenstadtis.
• Hadrian Daude (1704–1755), jesuiidist teoloog, õpetas Heiligenstadtis.
• Friedrich Christian Adolf von Motz (1775–1830), Preisi riigimees, oli rahandusdirektor Heiligenstadtis.
• Heinrich Heine (1797–1856), luuletaja ja ajakirjanik, ristiti protestandiks Heiligenstadtis juunis 1825.
• Johann Carl Fuhlrott (1803–1877), loodusajaloolane, õpetas Heiligenstadtis.
• Heinrich Maria Waldmann (1811–1896), teoloog ja õpetaja Heiligenstadtis, saadik Frankfurdi rahvuskogus 1848/49.
• Theodor Storm (1817–1888), autor, kohtunik Heiligenstadtis 1856-1864.
• Friedrich Wilhelm Grimme (1827–1887), autor ja botaanik, oli katoliikliku gümnaasiumi direktor Heiligenstadtis.
• Werner Hagedorn (1831–1894), kirurg, saanud hariduse Heiligenstadtis.
• Anton Thraen (1843–1902), astronoom, saanud hariduse Heiligenstadtis.
• Karl Wisniewski (1844–1904), helilooja, töötas Heiligenstadtis alates 1885. aastast.
• Hermann Iseke (1856–1907), luuletaja.
• Martin Weinrich (1865–1925), katoliiklik pedagoog ja autor, saanud hariduse Heiligenstadtis.
• Andreas Huke (1876–1962), poliitik, töötas ja elas Heiligenstadtis.
• Walter Möllenberg (1879–1951), ajaloolane, suri Heiligenstadtis.
• Ludolf Hermann Müller (1882–1959), protestantlik Saksimaa piiskop, oli olnud minister Heiligenstadtis.
• Karl Paul Haendly (1891–1965), autor ja poliitik, suri Heiligenstadtis.
• Karl Hackethal (1901–1990), poliitik, saanud hariduse Heiligenstadtis.
• Herbert Haselwander (1910–1940), natslik ringkonnajuht Heiligenstadtis.
• Erich Gerberding (1921–1986), näitleja, Heiligenstadti teatri liige.
• Horst Keitel (sündinud 1928), näitleja, Heiligenstadti teatri liige 1946-1951.
• Rudolf Richwien (sündinud 1928), neuroloog, pensionil Heiligenstadtis.
• Johannes Dyba (1929–2000), Fulda piiskop, saanud hariduse Heiligenstadtis.
• Joachim Meisner (sündinud 1933), Kölni peapiiskop, varem Aegidienkirche kaplan Heiligenstadtis.
• Georg Sterzinsky (sündinud 1936), Berliini peapiiskop, varem Aegidienkirche kaplan Heiligenstadtis.
• Heinz-Josef Durstewitz (sündinud 1945), katoliiklik dissident Saksa DV-s, hiljem praost Heiligenstadtis.
• Reinhard Hauke (sündinud 1953), Erfurdi abipiiskop, varem Aegidienkirche kaplan Heiligenstadtis.
• Manfred Grund (sündinud 1955), poliitik, tegev Heiligenstadtis.