Mine sisu juurde

Viikingiaeg

Allikas: Vikipeedia
Viikingiaja linnad Skandinaavias

Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini[1] (mõne ajaloolase käsitluses vältas viikingiaeg Eestis umbkaudu aastatel 800–1050[viide?]).

Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel nn viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult 793. aasta 8. juunit, mil kroonikate järgi põhja poolt saabunud röövsõdalased hävitasid (tänapäeva Inglismaa kirderannikul) Lindisfarne'i saarel asunud kloostri ja tapsid kõik, kes neile ette jäid.[2]

Peamised ajalooallikad viikingiaja kohta on arheoloogia ja numismaatika ning skandinaavlaste saagad.

Oma nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäi nii viikingite-rändsõdalaste kui ka nende paiksemate järeltulijate tegevus alates 12. sajandist tagaplaanile võrreldes teiste Euroopa sündmustega ja Skandinaaviast kaugemal sulasid viikingid peagi kohaliku rahva hulka.

Viikingite retki ja vallutusi

[muuda | muuda lähteteksti]

Viikingiaja kaubateed ja kaubalinnad

[muuda | muuda lähteteksti]
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri–LaadogaVolga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga
 Pikemalt artiklis Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Viikingiaja kaubalinnad asusid põhiliselt Põhjamere ja Läänemere rannikul.

Viikingiaeg Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Eesti viikingiaeg

Eesti ajaloos loetakse nooremasse rauaaega kuuluva viikingiaja kestuseks aastaid 800–1050. Viikingiajale eelnes eelviikingiaeg ja järgnes hilisrauaaeg. Kui viikingiaja algus on arheoloogilise materjali põhjal raskemini dateeritav, siis selle lõppu tähistavad selged muutused, nagu linnusest ja asulast koosnevate keskuste mahajätmine ja uute linnuste rajamine koos külaasustuse kujunemisega, uute kalmistute, sealhulgas laibakalmistute rajamine, rikkalikumate hauapanuste ilmumine, kederkeraamika kasutuselevõtt, raha-aaretes Euroopa müntide ilmumine araabia omade asemele ja muutused põllumajanduses (nt talirukki kasvatamise algus).[4][5]

  1. Marek Strandberg "Kildudest kokku pandud teadmised" Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)
  2. Arvi Tapver, Saaremaa muinasleiud jõudsid laia maailma, Meie Maa, 11.07.2013
  3. Commerce And Key Markets In Scandinavia During The Viking Era, http://thedockyards.com (vaadatud 14. oktoober 2018)
  4. Lang, Valter. Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu, 2003. Lk 80.
  5. Tvauri, Andres. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu, 2012. Lk 18–19.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]